G. Frege nimeline loengusari 2024: Emma Borg „Tegutsemise alused“

Image

Gottlob Frege nimelised loengud teoreetilises filosoofias on saanud oma nime saksa matemaatiku ja filosoofi Friedrich Ludwig Gottlob Frege järgi.

EMMA BORG (London) „TEGUTSEMISE ALUSED“ 4.–6. november 2024.

Emma Borg on Londoni Ülikooli filosoofia instituudi professor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keelefilosoofia, vaimufilosoofia ja ärieetika. Borg on raamatute „Minimal Semantics“ (2004) ja „Pursuing Meaning“ (2012), aga ka kahe veel ilmuva raamatu autor: „A Very Short Introduction to Meaning“ ja „Acting for Reasons: In Defence of Common-Sense Psychology“ (kõik Oxfordi ülikooli kirjastuses). Viimane raamat on ka ta Frege loengute aluseks.

Loengud
Kas inimesed teevad üldiselt seda, mida nad teevad, alustel, mis neil tegutsemiseks on? Filosoofia standardvastus – tervemõistuslik psühholoogia ehk rahvapsühholoogia – ütleb, et jah. Kuid viimasel ajal on idee, et inimesed on üldiselt ratsionaalsed, aluste suhtes tundlikud olendid, sattunud märkimisväärse surve alla, sest mitmed empiirilised tulemused (sageli sotsiaal-, võrdleva ja arengupsühholoogia raames) paistavad näitavat, et vastupidi – inimesed on sageli pimedad aluste suhtes, käituvad kõhutunde ja intuitsiooni põhjal ning neile on omased mitmesugused eelarvamused ja muud arutlusvead. Kuigi need empiirilised tulemused on nüüdseks äärmiselt tuntud (ulatudes vandlitornist väljapoole avalikku teadvusse), pakun siiski välja, et täpne probleem tervemõistusliku psühholoogia jaoks jääb ebaselgeks. Leidub (vähemalt) kolm erinevat argumenti, mis võiks tugineda empiirilistele andmetele. Oma loengutes selgitan neid kolme argumenti ja väidan, et igale neist on tervemõistusliku vaate pooldajal olemas vastused. Järeldan, et kaasuse tervemõistusliku psühholoogia vastu võib tagasi lükata ja et me peaksime hoidma kinni arusaamast, et (tüüpilise täiskasvanud inimese) tegevus hõlmab alustest lähtuvat tegutsemist. 

Loe lähemalt Gottlob Frege nimelisest loengusarjast teoreetilises filosoofias.